teisipäev, 30. november 2010

Translaatori tekst

ma :D:D:D:D läh2n täna k0h22 r0ngiga icc k0ju , aga ici h0mm22 tul2b pikk päew ning iztun wähemalt k0lm tundy nagu muuzikak00liz . millega iz22 h2tk2l (6) t2gutz2d 22??? ma kirjutan ziia (6) ühtee täiezty kammoon im2likq texty icc . ma ey tea :$ izee ka mix ma zeda teen . järeliqlt (A) 0n zeda waja . :D:D:D:D:D:D


Sellele tekstile on lisatud rohkelt naerunägusid ja muid märke ning pooled tähed on kas numbrid või võõrtähed (z, x, c, w, q, y) teksti on ka lisatud tähendusetud sõnad nagu näiteks ici ja icc.

Mina kirjutan tavaliselt ikka rohkem kirjakeele moodi ainult ü-tähe asemel kasuta y-tähte, kuna see on lähemal ning ma olen sellega harjunud. Kasutan ka emotikone.

Kirjakeeles ei tohi kasutada emotikone, tähenduseta sõnu (icc, ici) ja kõik sõnad peavad olema korrektselt õigete tähtedega kirjutatud.

Släng ja kirjakeel

Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse valla. Oh, kui tore oli sooja ja valgesse tuppa tulla! Sünnipäevapidu pidi toimuma köögis, sest seal oli õdusam. Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus härra Nillson ja tagus kahte kastrulikaant vastamisi. ja kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sünnipäevale kutsutud. Kui sünnipäevakingid olid üle antud, tuli aeg lauda istuda. Laual seisis hulgaviisi kooke ja kukleid. Koogid olid moelt üsna käntsakad, kuid Pipi kinnitas, et just niisugused koogid on Hiinas. Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja kõik pidid istuma. Kooke nosides teatas Tommy, et kui Hiinas tehakse niisuguseid kooke sõidab ta suureks saades Hiinasse.

teisipäev, 23. november 2010

esmaspäev, 22. november 2010

Tüüpsõnad

1. Poogen - Tüüpsõna 8 (õpik)
    Poogen, poogna, poognat.

2. Õudne - Tüüpsõna 11 (raudne)
    Õudne, õudse, õudset

3. Korsten - Tüüpsõna   38 (aken)
    Korsten, korstna, korstnat

4. Aldis - Tüüpsõna 34 (rukis)
    Aldis aldise aldist

5. Needma - Tüüpsõna 63 (murdma)
    Needma, nean, needsin

6. Vaaritama - Tüüpõna 52 (kirjutama)
    Vaaritama, vaaritada, vaaritan.

7. Teadma - Tüüpsõna 63 (murdma)
    Teada, tean, teatakse.

8. Teotama - Tüüpsõna 51 (muutuma)
    Teotama, toeotada, teotan.

teisipäev, 16. november 2010

Õigekiri

varrukas, kanarbik, apelsin, mandariin, krokodill, president, röntgen, anekdoot, detektiiv, arhitekt, brikett,  taburet, kotlet, pankrot, garaaž, garderoob, psühholoogia, draama, kandidaat, kompvek, traagiline, hubane, kiirkäija, minia, treial, revolutsioon, materjal, linlane, professor, režisöör, vargsi, müüja, finiš

1. Minu varrukas lõhnab kanarbiku järele.
2. Krokodillid vihkavad mandariine ja apelsine.
3. President röntgen rääkis detektiivist anekdooti.
4. Arhitekt mõtles välja tabureti kiujuga briketi.
5. Garaaž, kus müüdi kotlette, läks pankrotti.
6. Garderoobis puhkes psühholoogiline draama.
7. Traagilise kompveki kandidaat elas hubase kiirkäija naabermajas.
8. Minu onu minia ei tea, mis tähendab "treial".
9. Revolutsiooni võrreldakse vahel linase materjaliga.
10. Professor hiilis vargsi režisöörist ja müüjast möödaning jõudis esimesena finišisse.

teisipäev, 2. november 2010

TORMIJÄRGNE TUUL

TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant

Torm rajutseb, kaevab laineid, peksab rannapedakaid, vaevab rannapedakaid, torm sööstab, laastab vanu puid, torm piitsutab, torm väsib, torm põlvitab, torm lahkub, embab
Puud oigavad