teisipäev, 19. oktoober 2010

Hiir ja lõvi

Oli soe suveõhtu. Lõvi magas rahulikult oma suures uhkes koopas, kui äkki jooksis hiir üle tema. Lõvi rabas hiire kiiresti kinni. Kuna lõvi oli vihane tahtis ta hiirt ära tappa, kuid hiireke hakkas paluma, et lõvi ta ellu jätaks. Pisike hiir lubas lõvile tema helduse eest ühe heateo. Lõvi küll ei uskunud, et selline pisike olend saab teda, suurt kuningat milleski aidata ning lasi hiire naerdes minema. Kuid ei läinudki kaua, et hiir saaks ennast tõestada. Paari nädala pärast jäi lõvi oma rahulikul jalutuskäigul jahimeeste püüdmisvõrku kinni ja ei saanud kuidagi sealt välja. Lõvi möirgeid kuuldes jooksis hiir kohe kohale ning hakkas sõnagi rääkimata võrku katki närima. Ei läinudki kaua, kui võrgus oli piisavalt suur auk, et lõvi saaks sealt põgeneda. Kaugele ei jäänud ka lõvi tänu hiirekese tegudele. Sellest ajast peale ei hinnanud lõvi enam kunagi kellegi võimeid tema välimuse või suuruse järgi, sest igaühe võimed on just sellised, kuidas nad neid on arendanud.

teisipäev, 12. oktoober 2010

Ilukirjanduse mõistekaart

Sünonüümid

Vaene-puupaljas
Roheline-haljas
Laps-nakerjas
Jooksma-sibama
Julge-uljas
õpilane-aabitsakütt
Sööma-sisse laadima
Ohtlik-riskantne
Meeldima-suudmööda
Väljamõeldis-fiktsioon

Nimetu jutt
     Elas kord üks puupaljas tütarlaps. Tal oli seljas koguaeg üks haljas kleit. Ühel päeval sibas nakerjas linna, sest kuulis tasuta soojast supist Raekoja platsis. Tüdruk kohtas seal ühte uljast aabitskütti. Ta ei olnud vaene, aga ta istus siiski laua ääres ning laadis endale sisse juba teist kaussi suppi. Selline söömine tundus tütarlapsele liiga riskantne, kuigi supp oli talle suudmööda. Kui nakerjas kõhu täitmise lõpetas võttis ta natuke suppi emale koju kaasa. Natukese aja pärast läks tüdruk magama. Kui ta ärkas avastas ta, et kõik see eelnev jutt oli fiktsioon.